Apuulia reisist jäid mulle meelde kõige rohkem maalilised rannad sooja mereveega. Ilmadega meil tõesti vedas ja võib öelda, et iga päev oli rannailm. Paljudel päevadel käisime me ennelõunal ühes rannas ning pärast lõunasööki- ja uinakut valisime teise ranna välja.
Kiviseid randu hakkasime me vältima pärast seda, kui H juba mitmendas väikeste kivikestega rannas neid heaks soolaseks ampsuks pidama hakkas. Ja eks jalgatallad armastasid ka pigem liivaseid randu.
Üheks lemmikuks sai meile Gandoli rand, kuna seal oli looduslikult tekkinud nö lasteala. I õppis seal ka vees hõljumise ära, ning oli selle üle väga uhke. Soolane vesi kannab ju hästi. Kui sellest madalast alast edasi liikuda, siis saavad suured inimesed ka ujuda aga seal olid väikesed “teravate nokkadega” kalad, kes tahtsid kannast näksata.
Ühel korral valisime sellise ranna, kus me olime ainsad sulistajad. See oli selles mõttes tore, et saime vallutada asustamata ranna ja seal vabalt möllata.
Korra käisid I ja O kahekesi sellises kaljuses rannasopis ujumas, kuhu väiksemate lastega eriti asja ei ole. Muljed olid muidugi ägedad.
Arts, me and cookies 