Viimasel ajal on ilmad nii hallid ja pimedad, et mul hakkab sellest lausa halb. Ma pole kunagi varem nii tugevalt tundnud, et pime aeg mind sel moel muserdaks ja mõjutaks. Eestisse on saabunud vist polaaröö. Kuigi ma pole suur viriseja, siis eile Berliini lennukilt tulles ja läbi uduse linna sõites, hakkasin küll porisema, et kõik on jälle hall ja igav… 😛 Teine aspekt selle juures on see, et maalida on kole raske, sest lihtsalt ei näe värve. Ja pealegi on vahe, kas maalida lambi valgel või loomuliku valgusega. Üks maal on seetõttu üpris pekkis oma värvidega aga ma mõtlesin juba vabanduse, umbes sellise, et hall ilm on justkui osa sellest maalist.
Teiseks tahtsin kirjutada “mustast reedest”. Te olete ju kõik kuulnud, et täna on hullumeelsed soodushinnad. Soodustust pakuvad kõik vähegi nutikamad firmad. Aga, siin on üks aga! Nimelt tahtis mu mees kinkida oma väikesele sugulasele spa piletid ööbimisega. Erinevaid portaale uurides selgus, et kohe on tulemas musta reede soodukas. Otsustas selle ära oodata. Võttis siis lubatud sooduka päeval lehe lahti, et piletid ära osta ja oh üllatust, vahepeal oli lisatud tavahinnale kena 100 eurot juurde ja siis sellest pakuti soodustust 50%, mis tegelikult kokkuvõttes mitte 50% ei olnud. Uskumatu! Kui poleks kursis olnud hindadega, mis enne olid, poleks muidugi millestki aru saanud. Jah, ma olen seda kuulnud, kuidas hindu paisutatakse, et suurt soodustuse protsenti näidata aga ma pole nii lähedalt sellist asja varem märganud.
Kolmas asi, millest tahtsin kirjutada, on see, et me käisime mehega Berliinis ja see oli nii äge! Ma olen seal varem ka käinud aga võiks öelda, et sel korral näitas Berliin oma teist külge. Esimesel korral mulle ei meeldinud seal, ma tundsin, et see ei ole üldse minu linn. Nüüd ma tundsin täpselt vastupidi, see linn oli minu! Võib-olla on vahepeal 7 aastaga midagi muutunud aga tõesti oli nii teine kõik.
Alustuseks nägin lennukibussis oma kursaõde EKA maaliosakonnast, see tekitas muidugi väga elevust ja rääkisime nii kiiresti, kui suutsime, et kõik oluline saaks öeldud 🙂 Ööbisime lennujaama lähedal, sest jõudsime hilja ja ärasõit oli väga vara. Oma täispikka Berliini päeva alustasime Müürigaleriist, mis oli vägev vaatepilt. Ja ma olen tõesti õnnelik, et see 30 aastat tagasi maha lõhuti, tundsin praegugi seda müüri lõhkumise ärevust, kui selle juures seisin. Nüüd on alles jäänud müüritükid nagu mälestusmärgid. Maalid müüril olid väga erinevad aga leidsin endale ka huvitavamaid vaatamiseks. Väga soovitan seda külastada.
Edasi läksime Boesneri kunstipoodi, mis on minu jaoks nagu üks suur kommipood lapsele. Seal on värvide, pintslite ja muude kunstitarvete valik lihtsalt meeletu ja hinnad pole ka pahad. Olin ennast hästi ette valmistanud ja pildistanud värve, mida kindlasti ostma pidin. Seetõttu ei läinudki poolt päeva, mis oli väga hea, sest Orm istus poe lugemisnurgas ja maitses hõõgveini, mida seal tasuta suure tünni seest kliendid endale lasta said 🙂
Siis suundusime Charlottenburgi lossi juurde, mida me tahtsime vaadata ning samuti tahtsime osa saada sealsest jõuluturust, mis pidi väga ilus olema. Lossi nägime aga jõuluturul pakiti alles asju lahti ja avatud pidi olema õhtul. Kulgesime sealt edasi Kurfürstendammile, mille ta tahtsin lihtsalt ära näha. Vahepeal veel sõime, sest kõht läks pärast hõõgveini lonksu päris tühjaks. Kurfürstendamm ei avaldanud mingit muljet, hea, et me otsustasime bussiga sõita, sest see tänav on päris pikk. Olid küll igasugu kallite brändide poed, aga need jätsid mind külmaks. Sellegipoolest oli hea pilk peale visata, muidu oleks ikka arvanud, et see on mingi eriti lahe ostlemistänav.
Mingist top 10 jõuluturgu Berliinis listist sain teada, et kõige ilusam jõuluturg on Gendarmenmarktil asuv ja kuna meil oli kohvijoomise aeg, siis lootsime sealt leida mõnusa koha, kus seda teha. No jõuluturg oli kena küll, aga ei midagi eriti ilusat, selline keskmine. Vihma hakkas ka sadama, mida ilmateates üldse polnud ette nähtud. Kuna seal olid väiksed kohvikud püsti pandud, kus sai sees istuda, valisimegi ühe sellise mägimajakese Tirooli stiilis söögikoha. Tellisime kohvi ja õunastruudlit, mis oli ülemõistuse maitsev. Kui poleks enne just lõunat söönud, oleks sealt saanud igasugu hõrgutisi.
Edasi oli meil veidi mõistus otsas, sest vihm ei tahtnud üldse üle minna. Sõitsime Alexanderplatzile ja vaatasime, mida kinol on pakkuda, aga kaks filmi, mida oleksime vaadanud, olid alles plakatil ja mitte kinos jooksmas. Nii me siis tegimegi oma shopingutuuri ära, mida olime õhtuks planeerinud ning hakkasime otsi kukku tõmbama hõõgveini ja bratwursti seltsis, mida pakuti rohkesti Alexanderplatzi jõuluturul. Vihm oli lõpuks üle jäänud ja lihtsalt mõnus oli seal jõulumeeleolu nautida.
Selline lühike ja intensiivne väljasõit oli meil seekord. Jäin enam kui rahule ja iga kell läheksin veel.
Arts, me and cookies 