Kas me sellist moodi tahtsimegi?

Tundub, et ma hakkan lähiajal väga ebamoodsaks. Lugesin oma lemmikajakirjast lähituleviku moesuundumusi ja trende ning kõik olid väga koledad 😀 No tõesõna! Enamus on pärit 80-ndatest ja 90-ndatest. Mulle meenus, et sel ajal oli ka mõni ilus rõivaese moes aga need, mis praegu taas moodi tulevad on kuidagi eriti koledad. Näiteks minu ema ei käinud kunagi koledate riietega, kuigi kindlasti oli tema garderoob “ajastutruu”. Tundub, et moes on jõudnud kätte kole ajastu 😛

shoe
Foto võtsin pinterestist.
  1. Ussinahamustriline kleit. Eks mul on ka selle mustriga riideid aga näitena olid toodud sellised eksemplarid, mis on kuidagi liiga ussikad ja “toored”.
  2. Kobakad botased. Mulle küll sobib see, et tossudega on ok kanda kleite ja seelikuid, samuti mulle meeldib tenniseid kanda aga see pole midagi. Nüüd on nii, et kõige koledamad tossud, mida võib ette kujutada, on nüüd in. Eriti veel kobaka kannaosaga.
  3. Midikleit, mis meenutab seda, mille naabri Maali pärast väsitavat kolhoosipäeva selga tõmbas ja naistepäevapeole läks. Mõned võivad ju päris toredad olla ja paneks isegi selga aga valdav enamus tundub kuidagi liiga “aegunud”, et rõõmuga kanda. Näited saab vaadata siin: https://www.stories.com/en_gbp/clothing/dresses/midi-dresses.html
  4. Kiviteksa jumpsuit. Well, see võib isegi hea välja näha, kui jumpsuidi lõige sobib. Mulle näiteks ei sobi ja kui sobiks, siis ei valiks ka nii 80-ndate stiilis rõivatükki.
  5. Toon toonis komplekt: särk, seelik ja kardigan. See on neist kõige kantavam kooslus. Kuigi see konkreetne mulle ei meeldinud, mis pildil oli, just oma värvivaliku poolest, beeži ja samblarohelise kooslus ei ole just minu maitse.

Eks selle moega muidugi on nii, et see, mis moeloojate poolt välja pakutakse on äärmuslik ja tegelikult kandmiseks jõuavad asjad veidi lihtsustatumalt. Või siis vastuvõetavamalt. Näiteks nägin ma neid koletosse täitsa söödavas variandis ühe kiirmoeketi poolt pakutuna. Peab vist jutu lõpuks tõdema, et kõik uued tuuled ei pruugigi nii hirmsad olla. Juttu alustasin küll sellest, et mina neid kandma ei hakka ja eks neid konkreetseid näiteid ka mitte aga kui olen nüüd erinevaid variante vaadanud, siis sain aru, et millegipärast olid ajakirja just sellised ekstreemsemad variandid välja valitud. Võib ka ilusamaid ning täitsa ägedaid leide avastada.

 

Advertisements

Jalasallid

jalasallid

Nägin täna uudistest, et Kelly Sildaru saabus Tallinna lennujaama. Vastuvõtt oli muidugi soe ja pidulik. Mulle jäi aga hoopis silma see, et ta kandis “moodsaid” pahkluid paljastavaid pükse. Mood on muidugi tore asi ja selle järgi riietumine ka aga sellest ma küll aru ei saa, kui seda tehakse tervistkahjustaval viisil ehk siis miinuskraadidega lihtsalt külmetatakse oma jalgu. Tundub küll arulage aga tundub, et mood ei küsi kas on soe või külm. Kuigi peab ütlema, et päris pakasega on neid paljajalgseid tegelasi linna peal vähemaks jäänud. Eks see ka aitab kaasa, et on saapakandmise hooaeg.

Igatahes kui sa ise, su sõber, õde, vend või muu tuttav käib paljaste pahkluudega talvel ringi, siis sain Sat1 hommikutelevisioonist hea mõtte, kuidas seda olukorda päästa. Nimelt tuleb kududa väikesed sallikesed ja need pahkluude ümber siduda. Ongi päev päästetud, saab olla endiselt moekas aga jalad enam ära ei külmu 🙂 See võiks olla lausa ideaalne kingitus sõbrapäevaks…

1 aasta = 1 kleit

Üks Šveitsis elav naine Zippora Marti  kandis terve aasta ühte ja sama kleiti ning nimetas selle One_theproject`ks, sama nimega on ka tema Instagrami konto, kuhu ta postitas aasta jooksul iga päev pildi oma outfit`ist. Tema jaoks oli see rohkem kui lihtsalt ühe kleidi projekt, ta ütles, et mõtleb alati enne kui ostab ja kas tal seda ikka vaja on ning et ostetav riideese peab olema nii kvaliteetne, et seda saaks kaua kasutada.

zippora

Pilt on võetud Zippora blogist: https://www.zippora.ch/%C3%BCber-mich/ ja sellel on ta kleidis, mida ta kandis terve 2018 aasta.

Ta oli valinud selleks üheks kleidiks väikese musta minikleidi. Ma ise oleksin veidi pikemat kleiti eelistanud, eriti meie kliimas aga võib ka muidugi olla, et Luzernis on nii palju soojem, et kui mägedesse ei roni, siis linnas on talvel ka sellise kleidikesega soe, kuigi ma seda ka nüüd päris ei usu. Muidugi saab jalga panna soojad sukapüksid või retuusid ja isegi pika tuunikana võib seda kleiti kanda ning sinna alla püksid sobitada. Enamus pildid olid tal aga tehtud õhukeste sukapükstega.

Ta põhjendas seda projekti sellega, et soovis rohkem aega tähtsamateks asjadeks kui riietele mõtlemine. Kuna ta ei pidanud igal hommikul pead murdma, mida selga peaks panema, siis tundis ta kuidas see andis talle teatud vabaduse (võiks ju ka öelda, et lausa vabastuse :D).

Kummalise faktina tõi ta välja selle, et aasta jooksul ei märganud ta tuttavad ja sõbrad kordagi, et ta käis terve aasta ühe ja sama kleidiga. Muidugi olid tal pidevalt erinevad lisandid kleidi juurde valitud, mis kogu ilmet oluliselt muutsid: seelikud, sallid, pluusid, püksid, mantlid jne.

Kõige tihedamini küsiti temalt selle projekti jooksul, millal ja kas ta üldse kleiti peseb. Päris imelik oleks terve aasta iga päev musta kleidiga käia… Pesi ta kleiti käsitsi ja enamasti iga 3 päeva tagant.

Kui ma vaatasin tema pilte, siis tuli mulle kohe mu enda projekt “Autoportree 2010” meelde, selle raames tegin ma endast iga päev ühe pildi ja panin blogisse. Mõnel päeval ei olnud kohe ühtegi head mõtet ja isegi tahtmist pilti teha aga kuidagi ikka vedasin terve aasta välja. Enam vist küll ei viitsiks nii teha. Või kui viitsiksin, siis peaks mingi lisaväärtus sellel olema, mis mind motiveeriks. Iga päev sama kleiti kanda – see pole minu jaoks, ikka vastavalt tujule tahan riideid selga valida.

Kes saksa keelt oskab, siis saab siit lugeda artiklit Zippora Marti projektist: https://www.bernerzeitung.ch/leben/style/zeit-fuers-wichtige-dank-nur-einem-kleid/story/29860776?fbclid=IwAR06gcDnLj2Z_VmcA4hn2b0t0_VtMwylrHermz0-37YZZVe032-E4nuRDkM

Kogu selle jutu peale tekkis mul kohe suur soov uusi kleite endale muretseda. Mõtlen nüüd, millisele lehele peaks internetis minema või kuhu poodi jooksma 😀 Hea meelega astuks mõnest second hand`ist läbi või nagu mu ema neid peenelt nimetab “moemaja” ja eks peabki siis plaani võtma, muidugi Rapla omad on kleitide suhtes veidi kehvakesed.