Sügisel lugesime kohalikust lehest, et Rapla vallavalitsusel on valminud plaan liita 2 lasteaeda. Või siis teisiti öelduna – panna ühe lasteaia sisse teine lasteaed ja kaotada olemasolevaid kohti 40 võrra, et see teine lasteaed ära mahuks. Ja seejuures räägime me lasteaiast, mille ukse taga on kõige pikem järjekord. Kuna me sel sügisel ei saanud oma nooremale lapsele kodu lähedal asuvas lasteaias kohta, siis lootsime järgmise sügise peale. Päris raske on lapsi eraldi vedada ja tundub ka kuidagi aja- ja keskkonnavaenulik. Lisaks veel see, et kindlasti oleks noorem laps harjunud paremini lasteaiaga, kus ta oma suuremal õel lugematu arv kordi järgi on käinud.
Meile ei tundu selline lahendus mõistlik. Ja kuigi räägitakse ka teistest variantidest, millest ükski poleks nii hea, siis tegelikult pole nähtud mingeid muid kalkulatsioone või selgitusi. Pigem tundub, et probleem lahendatakse viisil, mis tekitab juurde palju uusi probleeme ja võib ainult paberil hea välja näha.
Asjalikud lapsevanemad esitasid ka muid lahendusi, kuidas olukorda kõigile sobivalt lahendada. Plaanidega olid päri mõlema lasteaia lapsevanemad. Paraku jällegi lükati see ilma arutamata laualt minema. (Siin saab sellega tutvuda: https://atp.amphora.ee/raplavv2017/index.aspx?o=923&o2=12778&u=-1&hdr=hp&tbs=all&dt=3&itm=232578&clr=history&pageSize=20&page=1 )
Vahepeal toimusid kohtumised, istungid, arutamised jne. Lõppes see kõik sellega, et vallavalitusese esitatud plaan kiideti volikogus heaks. Nagu ka viimases artiklis on kirjas, siis eriti iroonilisel kombel kiideti sel samal istungil heaks Raplamaa arengustreteegia 2035+, kus on ristivastupidine punkt lasteaiakohtade osas. Ütleks, et liiga irooniline.
Raplamaa võib ju oodata siia uusi inimesi elama ja töötama aga paraku saadab selline asjade käik Rapla valla poolt lastega peredele selge sõnumi, et te pole siia oodatud… Hoolimata ilusatest sõnadest on reaalsus siiski teine.
Mõned on selle aja jooksul öelnud, et ühe lasteaia lapsevanemad ei taha teise lasteaia lapsi sellepärast, et tegemist on erivajadustega lastega aga minu meelest pole see üldse mingi teema ja ei vasta kindlasti tõele. Pigem olid ka tavalasteaia lapsevanemad šokeeritud sellest, et erilasteaed ei ole saanud juba aastate jooksul mingit investeeringut olukorra parandamiseks. Ja seda pole keegi soovinud, seda fakti lihtsalt ei teatud laiemas ringis.
Selle aja sees ilmus veel ajalehes asjakohaseid artikleid. Näiteks soovitaks ma lugeda Stina Andoki arvamuslugu “Elu tõejärgses Rapla vallas”, mis on täiesti punk ja üllatas mind oma värskusega. Ma alguses ei osanud seda lasteaedade teemaga seostada aga ühel hetkel jäi pealkiri silma ja hakkas huvi pakkuma, mida ta sellega öelda tahab. Kahjuks saan ainult linki jagada ja mitte täies mahus artiklit, kuna ma pole luba küsinud: https://xn--snumid-pxa.ee/2018/11/elu-toejargses-rapla-vallas/
Abikaasa kirjutas teema kohta mitu artiklit, mis ilmusid “Raplamaa Sõnumites” novembris ja detsembris 2018. Panen need ka siia postitusse, et oleksid kõik korraga loetavad. Ajalehes ilmunud tekstid on toimetatud, küll minimaalselt aga ikkagi, siia panen nii nagu O need lehele saatis.
Rapla lasteaedadest 1
Ehmatav ja ebameeldiv oli lugeda 17.oktoobri Sõnumites artiklit „17 aastat arutelusid erilasteaia ümber – tulemuseks poolik lahendus“. Saime teada, et aastate viisi on vald kokku hoidnud kõige õrnemate ja kaitsetumate isikute – erivajadustega laste pealt, suutmata korraldada erilasteaia Pääsupesa hoone rekonstrueerimist või uue ehitamist. Nüüd polevat võimalik enam seal vanas majas tegevust jätkata ja see pannakse lihtsalt kinni, kolides lapsed ümber teise lasteaeda. Ei mitte mõnda sellisesse, kus vähe lapsi ja palju ruumi, vaid Kellukesse, Rapla nõutuimasse lasteaeda, mille ukse taha niigi jäävad kümned lapsed vaba koha puudumise tõttu. Vallajuhid serveerivad seda kui objektiivset paratamatust ja parimat lahendust, millega midagi nagu ei muutuvatki teiste laste jaoks. See aga pole tõsi.
Lisaks artiklis mainitud faktile, et niigi järjekorras olevatele lastele lisanduvad uute rühmade mitteavamise tõttu veel kümned lapsed, keda peab kodulähedase lasteaia asemel kuhugi valla kaugematesse lasteaedadesse sõidutama, tuleb paratamatult ka Kellukese sees hakata lapsi ümber tõstma, vabastamaks ruume Pääsupesa lastele. Et aga näiteks Naksitrallid on paljude Kellukesse soovivate laste jaoks teine eelistus, saavad sealgi kohad täis (hetkel on seal 7 vaba kohta), nii et ka osa Jaama kandi rahvast ei saa enam lapsi kodu juurde lasteaeda panna ning sama juhtub Päkapikuga Mahlamäe pool (praegu 5 vaba kohta). Allakirjutanu jaoks, kellel praegu üks laps käib kodu kõrval Kellukeses ja teine Naksitrallides, terendab olukord, et kolmas tuleb viia Kuusikule või Kodilasse või tontteabkuhu – vallaametnike arvates ei paista seal üldse vahet olevat, millises lasteaias laps käib. Laste ja lapsevanemate jaoks tähendab selline laste vedamine erinevatesse lasteaedadesse masendavat närvi- ja ajakulu. Kaotsiläinud tööaeg mõjutab muuseas nii perede rahakotti kui valla maksutulu.
Kui lapsi ei saa panna soovitud lasteaeda, hakatakse neid võimalust mööda hiljem ümber paigutama, mis lastes tekitab kahtlemata stressi. Lasteaeda lõpetades ei saa aga kodukauges lasteaias käinud lapsed minna koos semudega kooli, vaid rebitakse sõpradest-tuttavaist lahti – jälle varaste sotsiaalsete sidemete lõhkumine, mis lapsele midagi head ei tee. Seda muidugi eeldusel, et selleks ajaks pole ka alg- ja põhikoolid likvideeritud ja koondatud üheks Rapla kooliks.
Jääb vastuvõetamatuks erivajadustega laste manööverdamise põhjendus, et kuna seni pole probleemi Pääsupesa ruumidega lahendatud, siis paneme ta kinni ja asi korras. Pole lasteaeda, pole kulusid, pole probleemi… Või siiski – ka äsja remonditud Kellukest tuleb hakata erivajadustega laste jaoks ümber ehitama.
Niisiis – „lahendades“ Pääsupesa amortiseerunud ruumide probleemi selle lasteaia likvideerimisega ja laste ümberpaigutamisega Kellukesse, tekitatakse hulk probleeme teistele lastele ja lastevanematele. Sellele järeldusele jõuti lastevanemate koosolekutel Kellukeses ja seda väljendas ka Kellukese hoolekogu, kuid omavalitsuse juhid ei pea seda millekski.
Kui on tõsi artiklis kirjutatu, et ajahambast puretud hoone on Pääsupesas mureks juba vähemalt aastast 2001, näib pilt vallast süngelt lastevaenulik. Mida kõike on Raplas sellest ajast saati ehitatud ja ümber ehitatud! Ka praegu Rapla kesklinna betoonplaadistamine ja vana telefonikeskjaama vuntsimine näitavad, et raha liigub siin küll ja ülearugi. Küsimus on suhtumises ja eelistustes.
Lisame pildile veel gümnaasiumide likvideerimise, lagunevad atraktsioonid Lastepargis ja näiteks äsjase uudise õpilaskodu kohatasude röögatust tõusust ning pilt saab selgeks – lapsed Rapla vallajuhtide kulu-eelistustesse ei mahu, pigem proovitakse nende pealt kokku hoida, mis on kahaneva ja vananeva rahvastikuga vallas üpris mõistusevastane. Lastega kodanikele jääb siis võimalus hääletada jalgadega või protestida. Nii et kutsun teisigi kodanikke üles avaldama meelt laste pealt säästmise vastu!
Rapla lasteaedadest 2
13. oktoobril kohtusid Kellukese saalis Rapla lastevanemad ja vallajuhid, keda esindasid vallavanem Piret Minn, abivallavanem Margo Hussar, haridusnõunik Tiina Roosimägi ja vallavolikogu hariduskomisjoni juht Jane Shelejev. Teemaks Pääsupesa erilasteaia ja Kellukese lasteaia ühinemine, mille käigus kaoks kaks tavarühma Kellukesest.
Eeskätt lapsevanemad, kelle lapsed on Kellukese lasteaia järjekorras, avaldasid pahameelt, et lasteaedade liitmisega nende õigustatud ootust lasteaiakohale Kellukeses ootamatult rikutakse. Sõna võtnud vallajuhid aga ei näinud selles mingit probleemi, veel vähem õiguste riivet, sest vald tagavat kõigile lastele lasteaiakoha – vakantseid kohti valla lasteaedades olevat üle 80. Et vabu kohti on palju ja laste arv väheneb, siis uue lasteaiahoone ehitamine Pääsupesale ega ka mõne olemasoleva lasteaia laiendamine ei olevat otstarbekas. Otse vastupidi, vallavanem avaldas arvamust, et lasteaiakohti tuleb veelgi vähendada ja vajadusel puuduvad „lasteaiakohad“ tellida teenusena erasektorist.
Nagu mantrat korrutati vallajuhtide poolt, et Pääsupesa laste kolimine Kellukesse olevat parim lahendus. Aga milles paremus seisneb, see jäi vastuseta, sest nagu moka otsast tunnistati, siis ega muid variante ehk plaan B-d kaalumisel polegi. Eeldatakse, et vallavolikogu on kummitempel, mis selle „parima valiku“ kinnitab ja lool lõpp.
Rahvastiku kahanemine ja laste arvu vähenemine on tõepoolest enamuses Eesti valdades probleem, mis sunnib sulgema nii lasteaedu kui koole, kus laste arv on kahanenud allapoole nö kriitilist piiri. Raplas on aga vallavalitsusel plaan likvideerida kaks rühma lasteaiast, mille täituvus on 100% ja järjekord ukse taga. Niikaua kui vallavalitsus pole esitanud arvutusi ja prognoose, et Kelluke jääb lähiajal laste puudumise tõttu tühjaks niikuini, tundub Kellukese kärpimine pigem halvim variant, sest häirib maksimaalset võimalikku hulka lapsi ja lapsevanemaid.
Arvudes: kahe rühma likvideerimine puudutab kõige otsesemalt 36 kuni 40 last ja vastavalt 72 kuni 80 lastevanemat ning koos teiste pereliikmetega juba kindlasti rohkem kui 150 inimest. Kui Kellukeses kohata jäänud lapsed surutakse vahele teiste Rapla lasteaedade järjekordadesse, siis kasvab petetud ootustega inimeste arv juba mitmetesse sadadesse. Kuidas saab pidada „parimaks lahenduseks“ teguviisi, mis sadadele vallakodanikele ebamugavust ja lisakulusid tekitab?
Loogikavaene on vallajuhtide väide, et kahe rühma kaotamine Kellukeses omab üksnes lühiajalist mõju – lihtsalt tuleval aastal jääb kaks rühma vastu võtmata, aga järgnevatel aastatel minevat kõik vanaviisi edasi. Terve mõistus ütleb, et kui Kellukeses kohti kolmandiku võrra vähendatakse, ei ole kuidagi võimalik seal ka edaspidi endist arvu lapsi vastu võtta. Osa järgmisel aastal Kellukeses kohata jäävaid lapsi saab seal arvatavasti koha ületuleval aastal, kuid kohata jäävad siis järgmised lapsed järjekorras. Nii kestab negatiivne mõju veel aastaid.
Ka lasteaia töökorraldus ei saa jääda samaks: kui kuuest rühmast jääb alles neli, siis pole võimalik lapsi endistviisi vanuse järgi rühmitada, sest selleks peaks rühmi olema vähemalt viis. Kui aga erivajadustega laste arv suureneb – ja statistiliselt see kipub sedasi kahjuks olema – on vaja neile avada uusi rühmi, milleks tuleb siis Kellukese uks veelgi enamatele erivajadusteta lastele sulgeda.
Kõigile lasteaedade liitmise järel Kellukeses kohata jäävatele lastele Rapla teistes lasteaedades kohti ei jätku. Vallavanema visioon lastehoiuteenuse ostmisest erasektorist, mis võimaldab lasteaiakohti optimeerida ja loob samas vallas töökohti, näib aga väga kahtlane. Lasteaed ei ole ainult koht, kuhu lapsed töö ajaks ära sokutada. Lasteaed pakub märksa rohkem ja sisukamat tegevust ning ka sotsiaalse suhtluse võimalusi kui seda suudab ükski lastehoid. Allakirjutanul on hoopis negatiivne kogemus ühe Rapla lastehoiuga, kus last põhjalikult traumeeriti. Vallavalitsus on selle lastehoiu probleemidest teadlik, kuid see tegutseb ikka legaalselt edasi, olles siis üks võimalikest kohtadest, kuhu Kellukese järjekorras olnud lapsed kavatsetakse sokutada. Abivallavanema väljendatud plaan Kellukesest vallandatavad õpetajad valla kulul eralastehoidudesse „kvaliteeti tagama“ palgata ei kõla kuigi usaldusväärselt.
Eraldi tasub märkida, et lastevanemate poolt kohtumisel tehtud ettepanek taastada lasteaedade teeninduspiirkonnad, et prognoositavas lasteaedade järjekordade kaoses oleks inimestel siiski võimalus laps kodulähedasse lasteaeda panna, tehti vallajuhtide poolt resoluutselt maha kui liigne regulatsioon. Inimestele pidavat jääma vabadus valida… Aga seda vabadust Rapla kesklinnas reaalselt ei ole ega tule, kui Kellukest veel koomale tõmmatakse.
Kokkuvõttes on ühtede laste ohverdamine teiste laste heaks väga halb plaan. See võib olla mugav ametnikele ja odav eelarvele, aga kindlasti mitte parim Rapla lastevanematele ja lastele. Niisiis kutsun vallvolikogu kui kodanike esindust üles mitte likvideerima kohti Rapla nõutuimas lasteaias ja lapsevanemaid jätkuvasti selle plaani vastu protestima.
Rapla lasteaedadest 3
Valla teerull jätkab sõitu üle Kellukese laste – nii võiks kokku võtta Rapla valla hariduskomisjoni 13. detsembri koosoleku hääletuse tulemused. Hoolimata sellest, et Rapla linnas on lasteaiakohti pigem puudu kui ülearu, hääletati komisjonis peaaegu üksmeelselt nende vähendamise poolt veel 40 koha võrra. Kellel on lastest ükskõik ja kes kardab oma koha pärast valla toiduahelas, jääb lastevaenuliku eelnõu toetajate südametunnistusele.
Vajadus erilasteaia Pääsupesa remondiks või rekonstruktsiooniks on olnud üleval juba ligi 20 aastat. Ca 10 a tagasi jõudis Pääsupesa valla haridusinvesteeringute nimekirjas esimeseks, kuid lükati siis kõrvale ja nii on see tänaseni rahata jäänud. Ja lahendus aastal 2018: paneme ta lihtsalt kinni, viime lapsed üle Kellukesse ja Kellukese järjekorras ootavad lapsed mingu kus tahes?
Selmet luua head tingimused kõikidele lastele, soovib vallavalitsus parandada ühtede heaolu teistelt äravõtmisega. See meenutab vägisi Stalini aega. Näiteks anti siinkirjutaja lähisugulastele Raplas 1950. aastal käsk eluruum vabastada, mida ametnikud ka kenasti põhjendasid: „Saage aru, inimestele on kortereid vaja…“ Samasugust „mõistmist“ paistavad täna ootavat Rapla vallaametnikud neilt lapsevanematelt, kes on Raplas lasteaiakohtade vähendamise vastu.
Neid lapsevanemaid on palju. 30.10.2018 toimunud koosolekul Rapla Kellukese lasteaia hoolekogu otsustas 1 poolt, 1 erapooletu ning 6 vastuhäälega mitte toetada Pääsupesa lasteaia erirühmade ületoomist Kellukese lasteaeda. Poolt oli muidugi Kellukese kärpimise eestvedaja haridusnõunik Roosimägi, erapooletuks jäi arusaadavalt Kellukese töötaja ja kõik lapsevanemad olid vastu, esindades kuue rühma rohkem kui kahtesadat lapsevanemat. On täiesti kindel, et kui korraldada küsitlus kõigi Rapla linna lastevanemate seas, on enamus lasteaiakohtade vähendamise vastu. Kas vallavõim saab sellest aru või peavad ignoreeritud lapsevanemad kollased vestid selga tõmbama?
Sealjuures on ametnike laiskus Pääsupesale käegalöömisel hämmastav. Seisukohavõtuks pole pandud lauale ei hoone ehitustehnilist ekspertiisi ega realistlikku hinnapakkumist ehitise rekonstruktsiooniks vaid lihtsalt nenditakse, et ahjud ja korstad on vanad, elektrijuhtmestik on „väga väsinud“ jne, mille peale blufitakse silma pilgutamata, et remont maksaks vähemalt 1,5 miljonit eurot ning loomulikult polevat seda mõtet lasteaiale kulutada.
Niisiis kutsun kolmandat korda vallavolikogu mitte hääletama eelnõu poolt, mis ühtede laste lasteaiatingimuste parandamiseks halvendab olukorda palju suuremal hulgal teistel lastel. Lasteaiakohtade kärbe linnas, kus neid niigi ei ole piisavalt, annab väga selge sõnumi lastega peredele – te pole Raplas oodatud. Lapsed ei ole ainult numbrid exceli tabelis, mida suvalt ümber paigutella.
Rapla lasteaedadest 4
Hoolimata hulga lapsevanemate palju kordi väljendatud vastuseisust, mida toetas ka kohalik neljas võim, otsustas Rapla vallavolikogu 20.12.2018 istungil anda rohelise tule erilasteaed Pääsupesa likvideerimisele, mille käigus kaotatakse erivajadusega lastele ruumi tegemiseks kaks senist rühma lasteaias Kelluke. Ühtedelt lastelt kohtade äravõtmise ja teistele andmise käigus väheneb Raplas lasteaiakohtade arv 40 võrra, st kaob üle 10% Rapla lasteaiakohtadest. Sellega tekib paratamatult lasteaiakohtade defitsiit ja aastateks kaob võimalus lapsi kodule lähimasse lasteada panna Rapla kesklinna ja Sulupere elanikel.
Otsus on äraspidine päris mitmetel põhjustel. Nagu mainitud, sõideti tankiga üle Kellukeses käivate ja järjekorras ootavate laste vanemate arvamusest, mida ei saa sugugi pidada heaks halduseks. Avalikud pöördumised volikogu poole ei saanud vastuseid. Sotsialistlik ümberjagamine Eesti Vabariigi juubeliaastal tehti lihtsalt ära.
Küllap taheti aastaid amortiseerunud hoones pesitsenud Pääsupesa laste ümberasustamisega teha tore jõulukink erivajadusega lastele ja nende vanematele. Paraku võib arvata, et teistelt lastelt varastatud lasteaiakoht ei paku täit rõõmu vähemalt neile lapsevanemaile, kel oma lapse pärast muretsemise kõrval jätkub hoolivust ka teiste laste jaoks.
Arvatavasti soovis vallavõim ajada ka isevärki regionaalpoliitikat – lootes keskusest lasteaiakohtade kaotamisega suunata rohkem lapsi vähetäitunud lasteaedadesse valla äärealadel. Küllap mõni laps sinna viiaksegi, kuid teistele võib käepärase lasteaiakoha puudumine tähendada hoopis elukohavahetust või vanema(te) pikemat eemalolekut tööturust, mis on halvad variandid mõlemad.
Mida sellest kõigest arvata?
Traditsiooniliselt lubavad poliitikud enne valimisi üksteise võidu lasteaiajärjekordade kaotamist ja kodulähedase lasteaiakoha tagamist, kuid Rapla volikogus käituti suht üksmeelselt risti vastupidi. Eriti skisofreeniline on, et samal istungil kiideti heaks ka dokumendid „Raplamaa arengustrateegia 2035+ „ ja „Raplamaa arengustrateegia tegevuskava 2019 -2022.“
Arangustrateegia punkt 10: Igale Raplamaa lapsele on tagatud kodulähedane lasteaiakoht. Kasvav Raplamaa vajab tähelepanu peredele ja lastele. Igale lapsele (ka erivajadustega) tuleb tagada kodu lähedal vajadustele vastav lasteaia või -hoiu koht. Suuresti tuleb praegust head olukorda säilitada ja parandada tingimusi, aga kui vaja, siis ehitada ka juurde.
Tegevuskava läheb veel detailsemaks, andes kohalikele omavalitsustele konkreetsed juhised:
Tegevussuund 10.1 Tagatud kvaliteetne lasteaiateenus kõigile
Tegevus 10.1.1: Olemasolevate lasteaiarühmade tingimuste parandamine, sh investeeringud hoonete renoveerimiseks
Tegevus 10.1.2: Vajadusel uute lasteaiakohtade avamine, sh investeeringud uute hoonete ehitamiseks ja olevate rekonstrueerimiseks
Niisiis kiitis vallavolikogu samal istungil heaks lasteaiatingimuste parandamise Raplamaal ja sellega loogilises vastuolus oleva lasteaiakohtade likvideerimise Raplas. Ju vist käsitletakse arengustrateegiat ja selle tegevuskava nagu meie välisministeerium ÜRO rändepakti – tegemist on vaid heade kavatsuste deklaratsiooniga, mis ei too kaasa mingeid kohustusi. Lasteaedu ehitagu Raplamaal keegi teine, mitte Rapla vald. Kuid milleks deklareerida midagi, mida ei kavatsetagi järgida? On see küüniline silmakirjalikkus? Või käiakse volikogus kätt tõstmas üldse ilma vaatamata, mida tegelikult hääletatakse. Seakari, mitte Rapla raad.
Kuhu edasi?
Elu läheb edasi ka sedasi. Prognooside kohaselt laste arv vallas väheneb ning pole kahtlust, et lasteaiakohtade kaotamine maakonna-ja vallakeskuseks olevast Raplast saab mõjuda seda vähenemist ainult kiirendavalt. Pole lapsi, pole probleemi. Juba järgmisest Rapla Teatajast saame vast lugeda võidukat sõnumit, et kauakestnud Pääsupesa küsimus on vallavalitsuse targal juhtimisel lõpuks ometi parimal viisil lahendatud.
Ees ootavad uued väljakutsed. Üle kahekümne aasta on vallavalitsus virelenud vanas vabatahtlikult tuletõrjelt kaaperdatud majas. Seoses valla laienemisega vajab asi kiiret lahendamist ja miks mitte hõivata ruumid Naksitralli lasteaialt? Kuid ei, vallavalitsus väärib enamat, kui mitte kohe pompöösset raekoda uue linnaväljaku ääres, siis vähemalt endist maavalitsuse maja. Aga kunagises ühikas tiksuv Rapla hooldekodu, kes samuti palju aastaid oodanud paremaid tingimusi? Selle võiks küll kohe üle viia Päkapiku lasteada. Hooldekodukohtadest on vallas suur puudus, vabu lasteaiakohtasid aga piisavalt ja vajadusel saab veel erasektorist lisagi. Tervetel, tarkadel ja ilusatel lastel pole ometi probleemi astuda pool sammu tagasi, et aidata abivajajatel minna edasi. Vallavolikogu on sellega muidugi väga päri, sest nagu manitses vallavanem Minn: „Me kõik võime ühel hetkel abivajajateks osutuda.“
(lisaksin siinkohal, et viimase lõigu sarkasmiks andis alust vallavanema sõnavõtt lehes, vaevalt, et muidu nii veidrat teemaarendust oleks üldse pähe tulnud arendada)
Arts, me and cookies 