Võtsime plaani 1. septembril teha lastega väikese matka. Kuna O. oli uurinud Kaisma järve ääres olevat matkarada ja tunnistanud sobivaks, siis võtsimegi laupäeva hommikul suuna sinna poole. Kuigi mõtlesime kõhukotiga läbi ajada, siis panin igaks juhuks ikka vankri autosse (olgu öeldud, et kõhukott jäi meist kenasti valmis panduna koju diivanile). Õnneks, sest rada oli vankriga täiesti läbitav ja oli ikka kordades kergem, kui vahepeal sai lapsi kordamööda ja isegi korraga vankrisse panna (Tegime matkal väikese DIY projekti ühesest kärust kaheseks :D).
Jätsime auto esimesse parklasse, mis järve ääres oli ja hakkasime minema. Alguses ei osanud midagi arvata, isegi ühtegi silti ei hakanud silma aga siis sattusime viitadega posti juurde ja tuli kohe tugevam tunne, et läheme täitsa õiget teed mööda.
Pärast viidapostist möödumist sattusime mänguväljakule, mis oli suureks üllatuseks. Ma pole just paljusid matkaradasid kohanud, kus oleks ka mingisugune lasteala eraldi olnud. Olime sellest vaimustunud, hoolimata sellest, et kõik pisut räämas ja kulunud oli.
Edasi minnes läksime mööda järve ääres asuvast puhkemajast ja siis algaski laudtee. Laudtee oli väga heas korras, lausa lust oli käia. Lapsed olid tublid ja käisid ka oma jala peal päris pikalt. H. muidugi pigem jooksis 🙂 Laudtee pluss oli veel see, et ega lapsed omapead teelt kõrvale ei kaldunud, kõndisid ilusti mööda rada.
Meie matk kulges siis vaatetornini ja tagasi, mis on kirjade järgi 1,8 km (sellest 1,5 km laudteed, kokku käisime üle 3 km, kuigi peab ütlema, et tundus ikka pikem maa… aga muidu on võimalik teha ka ring ümber Kaisma järve. Alguses mõtlesime, et see oleks ju ka tehtav aga tegelikult kadus aeg märkamatult ja lastel hakkas une- ja söögiaeg peale tulema. Nüüd meil jäi nägemata, milline rada sealt edasi läheb ja kuidas on selle läbitavusega, eks jääb järgmiseks korraks siis avastamiseks.
Pildil on I. tarkust ammutamas ehk siis tarkus tuli peamiselt infotahvlitelt, mille pealkirju I. innukalt ette luges. Vaatetorni juures oli palju jõhvikaid ja üliküpseid mustikaid, neid me nosisime kohe hea isuga. Tagasitee matka alguspunkti kulges vähem ringi vaadates ja rohkem kõndimisele rõhku pannes, sest kõht hakkas tõesti tunda andma ja ootamas oli toidukorv hea ja paremaga.
Matk oli väga paraja pikkusega ja kokku olime seal u. 3 tundi, mis väikeste lastega oli väga paras. Väga mõnus leid oli igatahes Kaisma matkarada. Kui on soovitusi, siis võiks jagada, millised matkarajad on väikeste lastega hea ette võtta.
Arts, me and cookies 